Tihtipeale jääb häguseks piir mentorluse ja coachingu vahel – mis on mis ja kumb on kumb? Vaatame, kas alljärgnev intervjuu loob selgust.
Eesti Mentorite Koja liige Ruti Einpalu räägib mentorlusest ja coachingust kahe kogenud tegijaga: Tiiu Allikvee (Fontes, juhtivkonsultant ja mentor) ja Peep Aaviksooga (Executive Coach, PCC).
Kes juhib tantsu – kas mentor või mentee? Räägib Tiiu Allikvee
Kõige selgemalt väljendab mentorluse olemust valem:
MENTORLUS = COACHING +
Minu jaoks on mõlemad võrdväärsed inimese arendamise tööriistad. Mõlemal on sama eesmärk – aidata teisel osapoolel saavutada oma eesmärke. Coachingus on tähtis see, et coach ei või rääkida lugusid ja anda nõu. See on viga, mille vastu reaalelus sageli eksitakse. Coach töötab küsimuste ja tehnikatega, aga mentor võib tuua sisse oma kogemuse ja nõuanded. Alustav juht just nende lugude järgi sageli janunebki. Sageli inimesed tahavad kasvada teise inimese loo ja kogemuse abil ja mentor võib seda teha. See ongi kõige olulisem erinevus.
Teine suur erinevus coachi ja mentori vahel on see, et coach võib olla noor inimene, mentorilt eeldatakse, et ta on kogemusega juht. Lisaks on tal organisatsiooni sees töötades tähtis roll olla eeskujuks ja kanda edasi ettevõtte väärtusi.
Mentorlus Eestis
Eestis puuduvad pikaajalised mentorluse traditsioonid. Kuid on mitmeid organisatsioone, kus on olemas sisemised mentorlussüsteemid. Kõige mastaapsemalt on Eestis siiani mentorlust rakendanud Ericsson Eesti. Professionaalsete mentorite puhul on enamasti tegu tasulise teenusega. Kui vaadata üle lahe Soome poole, siis seal on mentorlusel pikk ajalugu ja mentorlus on sageli tasuta heategevuslik tegevus.
Meie tänane igapäevaprobleem on see, et sageli nimetavad toetava teenuse pakkujad ennast mentoriks või coachiks, omamata mitte mingit väljaõpet. See kahjustab professionaalsete teenuste mainet.
Minu isiklik väljakutse
Kuna ma ise töötan nii mentori, coachi, karjääricoachi, konsultandi/juhtide hindajana, siis see, millega pean isiklikult kõige enam pingutama, on rollide lahushoidmine – kes ma selles konkreetses situatsioonis olen.
Trendid
Mentorlus levib ja areneb. Kõige suuremat läbimurret näeme praegu haridusvaldkonnas. Klassijuhataja roll on mõnedes koolides asendunud mentori rolliga, kes töötab 5-15 õpilasega. Samuti kasutatakse mentorlust õpetajate arendamiseks ja uute kolleegide toetamiseks. Kaasav haridus vajab coachiva mentorluse võtteid, et õpetamiskultuuri rikastada.
Mentorlus levib ka organisatsioonides – on organisatsioone, kes oma “leadership DNA“ on kirjeldanud läbi coachiva mentorluse. Vastavalt Talent Advisory kontseptsioonile oodatakse, et juht on nagu mentor – toetav, kaasav, meeskonnaliikmete karjääriteed planeerida aitav.
Edukaks mentorluskultuuri leviku aluseks on rahvusvahelised mentori sertifikaadid, mis aitavad tagada mentoritöö professionaalset.
Coachiva mentori suurimad komistuskohad
Kõige hullem on see, kui mentor ei tööta oma mentee heaks, vaid mängib „oma mängu“. Näiteks surub peale oma arvamust, võtab vastutuse üle, räägib kogu eetri täis ja domineerib. Oluline on, et mentee juhib kogu tantsu. Lava ei kuulu mitte mentorile, vaid menteele.
Coaching ja woodoo. Räägib Peep Aaviksoo
Coachingu ja mentorluse erinevus
Huvi coachingu vastu kasvab pidevalt. Juhtimiscoaching (executive coaching) on suunatud eelkõige kogenud ja kogemusega juhtidele, mentorlus eelkõige algajatele. Algaja teab oma valdkonnast veel vähe, ta on oma erialas uus. Mentor aitab tal sisse elada, annab häid nõuandeid, mis aitavad igapäevaselt paremini hakkama saada. Selles olukorras on ülihea, kui sul on olemas vanem ja targem sõber, kel on valdkonnaspetsiifilised teadmised.
Ajalooliselt on mentorlus olnud tasuta teenus, mis ei ole vajanud erialast ettevalmistust, v.a. see, et mentoril peab olema soov toetada inimesi nende arenguteel.
Coaching on seevastu kindlatele põhimõtetele toetuv protsess, mis nõuab põhjalikku ettevalmistust ja väljaõpet. Coach ei tee ühtegi harjutust kliendi eest ära, ei anna talle nõu, ei jaga elukogemust, vaid toetab klienti tema otsingutes.
Minu isiklik motivatsioon
Oma esimeselt hariduselt olen ma korvpallitreener ja tean hästi, kui olulist rolli mängib inimese arengus treener. Kusagil 11, 12 aastat tagasi hakkasin ma otsima, mis on juhtimismaailmas uut ja jõudsin coachingu juurde. Ma nägin seal võimalusi, kuidas muuta juhtimist, keskkonda ja juhte paremaks.
Väljakutsed coachi töös
Kui ma mõtlen coachi eriala raskustele, siis eriti alguses kogesin ma seda, et juhid ajavad segi mentorluse ja coachingu. Võib juhtuda, et nad tulevad sinu juurde nõu saama, uskudes ja teades, et sul on kogemusi. On oluline teada, kuidas neid kogemusi jagada nii, et nendest oleks päriselt kasu juhi arengule. Aga mitte nii, et Peep ütles ja ma tegin ja läks hästi või halvasti. Oluline on, et inimene ise tunneks ära oma veendumuse ja jõuaks oma lahendusteni.
Seega minu väljakutse coachina alustades oli: mitte vastata inimese ootusele saada nõu.
Küsimus on selles, et kas sa tegelikult aitad, kui sa ütled vastuse ette. Mina usun, et ei aita. Vastused on meil iseenda sees olemas. (see lõik esile tõsta)
Paremaks (juhiks/inimeseks) saamine
Juhi ülesanne on luua keskkond, kus inimesed saavad ja tahavad oma oskusi ja teadmisi realiseerida. Ma olen veendunud, et käskude ja keeldudega ei ole seda võimalik saavutada.
Selleks, et paremaks saada, peab inimene seda ISE tahtma. Juht ei saa oma inimest saata coachi juurde ja panna arenema. Kui juht muutub paremaks, siis see mõjutab teda kui inimest tervikuna.
Ma ise olen väga palju muutunud coachinguga. Soov tegeleda iseendaga, soov teist mõista ja näha oma tegevuse tagajärgi, teadvustada piiranguid, väljakutseid ja leida lahendusi – see kõik käib coachingu juurde. Julgus iseendasse vaadata ja iseendast vastuseid leida mõjutab meid holistiliselt. See kehtib nii coachi ku ka coachee kohta.
Tulevik ja trendid
Coachingu käive on täna 20 miljardit ja see kasvab hoogsalt. Enamikku maailma börsifirmade juhtidest toetavad juhtimiscoachid. Maailm muutub, tootmine taandub, me oleme jõudnud teenusmajandusse. Iduettevõtetes on mentorid ja coachid hädavajalikud. Noorem põlvkond tahab ise olla ja ise teha. Keegi ei taha olla käsutatav ja manipuleeritav. Käsu peale muuta ja muutuda ei ole võimalik.
Coaching ja woodoo
Paljud ütlevad, et coaching on mingi woodoo. Siin ongi suur oht, kui igaüks nimetab ennast coachiks. See lörtsib selle eriala tähenduse. Me ei lähe diplomeerimata arsti juurde, aga diplomeerimata coachi juurde läheme küll. Ja võime pettuda. Coachiks olemine on suur vastutus.
Kokkuvõtteks:
Kui coaching toetub eelkõige sellele, et inimeses endas on vastused olemas, siis
mentor saab jagada enda lugusid ja olla suunanäitajaks nii inimesena kui organisatsiooni kultuuri kandjana.
Eestis on coachingu ja mentorluskultuur alles kujunemisjärgus, kuid nende tähtsus kasvab – eriti hariduses ja juhtimises. Et see areng oleks jätkusuutlik, on oluline hoida mentorluse ja coachingu professionaalset taset ja väärtustada väljaõpet.
Autor: Ruti Einpalu