13. augustil kogunesime Põhjala tehases, et avada koja uus hooaeg.

Arutasime EMK uue visiooni ja väärtuste üle, kuulasime Piret Pääri inspireerivaid lugusid ning tähistasime möödunud hooaega.

EMK uuest visioonist ja väärtustest

Päeva avas Ülle Susi, andes edasi mõtted uue juhatuse visioonikoosolekult.

Aga alustas ta hoopis varasemast ajast. Mentorluse esimene lend alustas aastal 2007. Alates 2015. aastast on kojal slogan „Parema juhtimiskultuuri nimel Eestimaal“.

Täna parandavad juhtimiskultuuri paljud  – PARE, kootsid jt. Mentoreid on väga palju ja erinevaid, pea igaüks nimetab end mentoriks. On organisatsiooni arengumentor, müügikasvu mentor, hariduses on mentorid, organisatsioonide sees on mentorid.

Sageli on kõlanud küsimus, kes see mentor on. Käib võitlus, kes on parem, kas mentor või koots. Kelle sõnum jõuab paremini kohale, kellel on rohkem jõudu tegeleda meediaga, selle sõnum jääb kostma.

Samas me ei peaks üldse konkureerima, vaid koostööd tegema. Eelmisel hooajal Tartu Ülikooliga koostöös korraldasime TÜ mentorprogrammi. See tõi meid küsimuse juurde, et seminarid läbinud vilistlased soovisid mentorina liituda. Kes nad siis on?

Arutasime seda juhatusega visioonikoosolekul. Kõigil võiks olla võimalus kojaga liituda ja kasvada. Samas tahame hoida mentorluse head kvaliteeti.

Ruti mõte võttis hästi kokku meie suuna: “Paremaks juhiks saamine algab paremaks inimesest saamisest. Eneseanalüüsist, oma loost ja selle märkamisest.”

Ühiselt sai sõnastatud uus tegevussuund:

Eesti Mentorite Koda tegutseb paremaks inimeseks kasvamise nimel. Südamega, sügavuti, sütitades.

Aruteludes jäi aga kõlama, et uus slogan „Paremaks inimeseks kasvamise nimel“ tahab veel lihvimist ja paika loksutamist. Nii arutame teemat edasi.

Meie väärtused “südamega, süvitsi ja sütitades” aga kiideti kohaolnute poolt heaks.

Lugude maagia

Peale ühist arutel andsime sõna Piret Päärile.

Tema põhimõtted loo rääkimisest sobivad väga hästi mentorina loo rääkimise põhimõteteks. Lugu saab olla lugu, kuni ta kõnetab loo rääkijat. Iga loo rääkimisega loob loo rääkija iseennast.

Õpi märkama, tähele panema, seostama enda elus toimuvat – nii tekivad lood.

Pireti lood :

  • „Kes on hea inimene?“ – lugu küla joodikust ja tema matustest. Aga tegelikult lugu heast inimest, kellel oli aega lapsi ära kuulata.
  • „Klaasist mänguasjad“ – lugu mehest, kes kinkis lastele klaasist mänguasju. Kuidas vanemad neid lõhkumise tõttu ei tahtnud ning kuidas see on seotud kingitud südame hoidmisega täiskasvanuna.
  • „Vigade parandus“ – lugu naisest ja kuradist, kes võistlevad kuidas kurja teha ning mis on inimese võimalus vigu parandada.
  • „Kas mees tegi rohkem head või halba“ – lugu naisest, kelle kooselu mehega oli väga raske, kuid kes märkas seda ühte head asja – tema mees mängis väga hästi pilli.

Piretilt saime kaasa head harjutused mõtisklemiseks:

  • Meenuta ja räägi üks lugu oma lapsepõlvest, mis seostub Sulle märksõnaga „turvatunne“.
  • Meenuta ja räägi üks lugu oma läbikukkumisest/fopaast/krahhist, mille Sa pöörasid enda kasuks. Mida Sa sellest loost oled õppinud, kaasa võtnud?

Pireti lugudest innustust saanuna lõpetasime päeva tähistamise ja tordi söömisega.

Täname Veiko Hintsovit, kes meid Põhjalas võõrustas ja kõiki teisi, kes selle kohtumise teoks tegid!