Aasta mentorluse kogemust Rapla Gümnaasiumis

Miks mentorlus?

Rapla Gümnaasiumi esimene mentorluse aasta on seljataha jäänud, oleme arutanud ja analüüsinud olnut, teinud järeldusi ja ka korrigeerinud üht-teist.

Mõttele õpilase-õpetaja mentorlusest pani aluse Innove algatatud mentorlusprogramm, mille meie koolijuht Sirje Kautsaar läbis teises lennus ja Aime Klandorf neljandas lennus. Meie juhtkonna liige Mari Palu on aga kahel korral samas programmis olnud menteerollis.

Kuna koolijuhil oli kindel visioon õpetaja-õpilase mentorlusest olemas, siis personali kandideerimisvestlustel asuti tulevastelt potentsiaalsetelt kolleegidelt uurima, mida nad teavad kootsingust ja mentorlusest, kuidas nad kujutavad ennast ette mentori, mitte klassijuhataja rollis? Üldiselt olid kõik mentorlusest kuulnud, kootsingust veidi vähem. Mentorlust seostati pigem noorele või uuele kolleegile mentoriks olemisega. Samas valmisolekut uut kogemust saada ja õppijale mentoriks olla väljendati küll. See andis ka meile julgust ideega edasi minna.

Kuidas alustasime?

Enne kooliaasta algust kohtus meeskond kolmel korral. Esimene kord oli üldiseks tutvumiseks, teisel ja kolmandal korral oli üheks teemaks ka mentoriks olemine: tegime ülevaatliku tutvustuse mentorlusest ja selle rakendamisest koolis. Leppisime kokku, et esimene kohtumine on kogu õpilaste grupiga, seejärel algavad individuaalsed kohtumised. Kohe alguses oli selge, et ilma koolituseta on inimestel raske alustada. Fontese meeskond sai meie koolitajaks. Septembris oli ühepäevane koolitus, millele järgnesid kahepäevased koolitused oktoobris ja jaanuaris. Kolleegide tagasiside oli positiivne: koolitus andis kätte vajalikud tööriistad, lisas enesekindlust ja õpetas oskusi.

Meilt on mentorluse juurutamise teemast rääkides iga kord küsitud, kuidas me jagasime menteed mentorite vahel, kas õppijad said ise valida? Meil toimus kõik loosiga. Iga mentor sai endale kuni 15 menteed: igast lennust viis. Enne olime seda juhtkonnas arutanud ja menteede arvud mentoritele kinnitanud. Lähtusime oma sisetundest ja inimeste tundmisest, kui suure koorma kellelegi võib panna. Ka iga lennujht sai 2-3 menteed, et nad saaksid ära proovida, mis tähendab mentor olla.

Mentorluse kokkulepped ja protsess

Esimene kokkulepe oli, et tegeleme õppijaga individuaalselt, st me ei lähe grupimentorluse teed, kuigi esimene kohtumine õppeaasta algul on kogu grupiga. Leppisime kokku, et oktoobri lõpuks peaks mentor olema kohtunud kõigi menteedega, peaks tundma nad koolimaja peal ära, peaks olema sõlminud kokkulepped igaühega kohtumiste sageduse ja aja osas, jmt. Jaanuari lõpuks peaks olema välja kujunenud kohtumiste regulaarsus; läbi räägitud mentee kaugemad ja lähemad eesmärgid; küsitud esimene tagasiside koostöö kohta jmt. Mai lõpuks peaks olema läbi viidud vestlused õppeaasta eesmärkide täitmisest; 10. ja 11. klassi menteedega seatud sihid järgmiseks õppeaastaks, üle vaadatud valikainete valimise seotus eesmärkide saavutamisega; samuti läbi viidud väike tagasisideküsitlus koostöö sujumise ja murekohtade kohta.

Õpetajatele oli toeks, et Stuudiumi-keskkonnas oli koondatud kõik mentorlusega seotu (paljundusmaterjalid, tööriistade varamu, tagasisideküsitluse põhi jm) ühte kohta, kust oli hõlbus leida vajaminevat.

Esimese trimestri lõpuks saime juhtkonnas aru, et õpetajad pühendavad liigselt aega õppeedukuse jälgimisele mentorina (nagu klassijuhataja tegi). Andsime õpetajatele mõista, et selline tegevus võib tekitada õpilastes võõrandumist oma mentorist. Õppeedukuse jälgimine ei tohi olla koostöö peamine eesmärk. Õpetajad tundsid seda ka juba ise ning olid nõus, et püüavad õpilase arengust ja tema eesmärkidest rohkem rääkida.

Maikuus õppeperioodi lõpus lisasime tunniplaani ka mentortunni aja, et kõik mentorid saaksid grupiga teha kokkuvõte ja ühiselt arutada õnnestumisi ning möödalaskmisi. Igal mentoril olid vabad käed selle kasutamiseks: kas grupitunnina või individuaalse tagasiside andmisena panna punkt õppeaasta koostööle.

Kooli juhtkonda huvitas mentorite tagasiside, mis  oli sisendiks juunikuu ühisseminarile, et siis läbi arutada, kuidas uuel õppeaastal jätkata.

Nii mentorite kui ka menteede tagasiside oli “seinast seina”. Oli menteesid, kes suhtusid mentorlusse pooldavalt, samas ka neid, kes pidasid uut süsteemi mõttetuks. Üldjuhul olid menteede hinnangud üsna positiivsed: 10-palli süsteemis anti punkte kuuest kuni üheksani.

Tagasiside näited menteedelt ja mentoritelt

“Minu menteed tõid tagasiside küsimustikus mitu korda välja, et neile meeldis, et neid liialt ei survestatud, kuid et neil hoiti siiski silma peal ning aidati, kui nad abi vajasid.”

“Mentorid on vajalikud. Mentoriga saab silmast silma rääkida, aitab lahendusi leida  ja mentoriga kohtumised ei peaks olema plaani järgi, vaid vajadusel kasvõi iga nädal.”

“Õpilased on erinevad: minul on õpilane, kellele ei meeldi, et tema hindeid ja puudumisi keegi kogu aeg jälgib ja on õpilane kes tänab, et silma peal hoitakse ja suunatakse (nt nõrgematele ainetele tähelepanu pööramine jms). Igaühega tuleb leida oma tee, siis laabub suhtlus ja nii jõuab kasu ka õppijateni.”

Ettepanekutena toodi välja, et mentor ei tohiks olla aineõpetaja. Mõni mentor soovis, et menteed võiksid olla oma õpetatavatest gruppidest.

Tugi mentoritele

Mentorite toetamiseks korraldasime õppeaasta jooksul refleksiooniseminare. Neid tuli aasta jooksul kokku kolm, kus igaühel oli võimalus oma rõõme ja muresid teistega jagada. See aitas, sest nii mõnigi ütles pärast ühises ringis koosistumist, et kohe oli parem, kui nägid, et teistel on samasugused probleemid ja küsimused, millele tuleb lahendusi leida õppijate toetamisel.

Käesoleval õppeaastal oleme kahel korral ühiselt koos istunud ja oma mentortegemisi reflekteerinud. Kolleegide üldine tagasiside on selline, et nüüd tuntakse end hoopis kindlamini, sest aastane kogemus on seljataga. Peamine murekoht õpetaja jaoks on aeg. Järgmisel kokkusaamisel pühendamegi rohkem tähelepanu ajaga seotud teemale. Juhtkonnal on soov edaspidi õpetajate toetuseks veel üks koolitus korraldada, ikka selleks, et oma tööriistakasti täita.

Samuti on õppijad muutunud ise avatumaks, otsivad kontakti mentoriga ja tahavad kohtumiseks aja kokku leppida.  Aga see ongi meie eesmärk: õppija kujunemine ennastjuhtivaks õppijaks.

Esimesed kordaminekud uue süsteemi kasutusele võtmisel teevad rõõmu ja innustavad valitud teel jätkama.

Artikli autorid: Sirje Kautsaar ja Aime Klandorf