Teepuru kunst – rännak tassis…
Juuni alguses toimus Pirital EMK esimene luuleõhtu nimega Mahasõit. Salongiõhtuks sai üritus nimetatud luuletaja Priit Kuke ja Piret Jamnese soovitusel, kuna luuleõhtu toimumiskoht oli Ülle kodu ja üritus oli plaanitud ainulaadse koosloomisüritusena, mida pole plaanis ega võimalik samal kujul korrata. Pisut mängis nimetuse valikul rolli ka soov maandada riske sõna „luule“ suhtes pelguse tekkimise osas. Nüüd, kui Mahasõit üritusest on pisut aega möödas, tekkis soov sellele veel kord tagasi vaadata ja oma mõtteid teiega jagada. Energiast, mille saime sellest õhtust, jätkus pikaks ajaks. Kindlasti oli värskendav ja vaimu avardav kogemus.
Koduses keskkonnas toimunud üritus oli üsna intiimne ja nõudis kohalolijatelt enese vabaks laskmist ning luulelennuga kaasa minemist. Priit, kelle üks alter ego on Kaspar Vusser, esitles meile, kuidas lennult haaratud sõnast või mõttest tuleb luuletus. Ta rääkis meile ajust ja selle ehitusest ning kinnitas, et teadlased on veendunud, et inimene, kes on hea arvudega, saab olla samaväärselt hea luuletaja, kuna arenenud on sama poolkera ajus. Kuulasime majandusharidusega Mari Arnoveri, kes praegu suhtleb sõpradega haikude vormis, luuletajaks saamine lugu. Ta esitles seda kunsti meile mitmel korral õhtu jooksul. Kaire Laasi kaasa Mait oli suurepärane luuletuste spontaanne esitaja, tema ettekandel leidis nii mõnigi haiku või luuletus uue mõtte. Erkki rääkis meile, kuidas ta ei pruugi paljusid asju oma elus mäletada, kuid kogetust loodud luuletused aitavad hästi meenutada, mis just selles päevas juhtus, mis oli seljas, mis olid lõhnad …. Ta tegi õhtu jooksul meid kõiki haaranud tunnetest luule vormis kokkuvõtte. Piret rääkis meile oma seostest kirjanduse ja luulega ja hea luuletuse tunnustest. Selgeks sai see, et luulet ei ole võimalik ümber jutustada ja samas on sellesse alati laetud nii mõte, luuletaja ise kui ka tunne selle loomise hetkel.
Üheks suuremaks väljakutseks oli hetk, kui kõigil osalejatel oli võimalus anda ka enda luulepanus. Kõik said endale rea Hiroshi Toshiyori (veel üks Priidu alter ego) tekstist, mida tuli enda luuletuses kasutada. Eelnevalt loodud meeleolu ära kasutades (kus oma osa oli ka eksootilist instrumenti mängival muusikul) tuli oma mõtted kirja panna ja siis oma mugavustsoonist väljudes ette kanda. Mis tunne Sul tekib, kui tead, et 5 minutiga võiks reast „teepuru kunst – rännak tassis“ saada midagi rohkemat? Kui raske on leida piiratud aja jooksul lahendus, kui pole elus ühtegi luuletust enne loonud? Kas oled valmis enda loodut kohe teistega jagama?
Kas mitte meie, juhid, ei peaks seda igapäevaselt tegema: proovima uusi asju või ületama varasemaid hirme, selleks, et saada paremaks inimeseks ja juhiks. Just see viimane mõte ja kogemus oli minu jaoks leid, mida antud õhtust mäletada ja meenutada. Ülle olin kindel, et ta ei oska luulet kirjutada, kuid sel õhtul see õnnestus igati. Kogemus oli suurepärane. Peame julgema rohkem end proovile panna, ületada iseennast. Selliseid üritusi, mis motiveeriks meid õppima ja kogema uusi asju on meile mentoritele kindlasti veel vaja.
Salongiõhtu protokoll
I osa
Täna õhtul sündis aristokraatia
Uuesti…
Astus uksest, naeratusena…
Täites toa olemisega iseendas
Kaetuna lihtsusest
kaasaegses pintsakus ja sallis
Luues atmosfääri võnke
Ühiskonda….mis aastasadadega kogunud mõlke
II osa
Sümpaatne… keegi kes tundub
Julgelt seista…hirmus teadmatuse ees
Kõike Haikus saab edasi kanda
Vaikust, retsepte, mida iganes…sms teel
Üks….kaks…ja palju veel
Numbrites….kõike elulist sees
Komponent ajust… Faneemide jada…
Kas keegi mõistis Anatoomilist rada
Sõnamask…suuuuur kogutud teos
Kuid Publikul puudus igasugune seos
Kreegid…kõigile midagi
Või Siiski mitte…
Taevapuu oksad, puhas elektroonika…
Luuleline emaplaat pilves…
Kirik ja kirsid…
I’m lost…totally
Autorid:
Salongiõhtu emotsioonid proosavormis: Ülle Susi, Kaidi Kuusmaa ja Piret Jamnes