Pandeemiast alates on kõigil olnud näha, et meie meditsiin on langenud väga suure koormuse alla. Lisaks on nende jaoks see väga uus olukord ja väga palju uusi hirme nii enda tervise pärast kui ka murest. mis saab sellest kõigest edasi.
Nähes neid inimesi ise kõrvalt võin öelda, et nad teevad seda misioonist hoida meid elus. Aga kogu selle surve all hakkavad ka tugevamad murduma ja tekivad pinged tööl ja mis kanduvad edasi kodudesse ja sealt edasi teistele aladele.
Korra sattudes mõttele kõrvutada meditsiini muu ala töötajatega märkasin, et seal ei ole nö ülemuse ja alluva suhet, kus meeskonnas tegeletakse inimestega ja nende muredega suunatult. Selle käigus tekkis idee, et kui prooviks leida võimaluse nende toetamiseks ja olla neile “võõras sõber”, kelle osas nad ei tunne konkurentsi ja survet, et ma ei saa rääkida.
Käies läbi hulga kontakte ja haiglaid oli mure tuttav aga sellele abi pakkumine tundus väga keeruline ja kohati tõrjuv. Meditsiini inimesed ei ole väga avatud oma muredest rääkima ja nad väga selgelt tõdevad, et mida meie teame meditsiinist ja sealsetest muredest ja kuidas me seda aidata küll saaks. Läks aega pea 1,5 aastast ja umbes 50 kohtumist erinevate inimestega, kui saime lootuse läbi ÕDEDE LIIDU oma ettepanekut presenteerida. See oli meie jaoks juba suur võit.
Tehes neile tutvustusi ja kirjeldusi, tundus ikka, et see on ikka nende jaoks nii kauge ja nad ei tunne huvi. Aga siis toimus meil teema presenteerimine üle video ja arvan, et see oli see hetk, mis muutis seda pilti ja toimimist edasi.
Ja nii see kõik algas. Meie piloodi eesmärk oli leida min.15 eesti tippjuhti/mentorit, kes oleksid nõus olema toeks nendele inimestele, kes meie elude eest võitlevad ja leida sama palju menteesid, kellele saame toeks olla. Me suutsime seda ja leidsime ka paarid, kes keda toetasid.
Kui nüüd vaadata tagasi siis tunnen mina küll ise uhkust nende inimeste näol, kes tulid appi ja keda me oleme saanud toetada, et nemad püsiksid ja oleksid valmis meie elude eest edasi võidelda, kui selleks peaks tekkima vajadus. Ma loodan, et see koostöö näitas, et ka väljastpoolt eriala/organisatsiooni saab olla inimesi, kes saavad olla sulle lisaks toeks selles, mida meie igapäevane elu ei paku.
Enda poolt sooviks väga, et need kes on saanud omale võõra sõbra jagasid omavahel seda kogemust ja räägiks sellest ka teistele, kelle osas nad näevad, et see väike võõras sõber võib päästa ja aidata meie inimesi.
Mõtted pani kirja EMK liige Artur Rahkema
a.rahkema@gmail.com