Viimsi Gümnaasium on riigigümnaasium, mis alustas tegevust 1. septembril 2018. Meil on täna 387 õpilast ja 42 õpetajat. Uue kooli loomine on harukordne võimalus rajada midagi ainulaadset nii sisult kui vormilt. Nii me ka tegime. Tallinnas on mitmekesine haridusvõrk ja olles kohe selle suure linna külje all lähtusime sellest, et meil ei ole mõtet ega kasulik teha copy-paste ühestki teisest koolist. Meie eesmärk oli luua ainulaadne kool just meie õppijate ja meeskonna jaoks: 21. sajandi kool ja 21. sajandi organisatsioon. Luua päriselt selline kool, kus me ise töötada tahame, kus õpilased õppida tahavad ja kus meil on koos hea olla.
Mida see tähendab?
Eesti elukestvaõppe strateegias on sõnastatud, et 21.sajandi koolis on fookuses ennast juhtiv ja iseseisev ühiskonna liige, kes oskab enda vajadusi ja eesmärke määratleda, valida kaalutletud viise nende elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks ning ka vastutada oma tegevuse ja valikute eest. Õpetaja ei ole 21. sajandil mitte infoallikas, vaid teejuht, seoste looja ja väärtushoiakute kujundaja, kelle ülesanne on arendada õppijas kriitilist ja loovat mõtlemist, analüüsioskust, ettevõtlikkust, meeskonnatöö ning kirjaliku ja suulise eneseväljenduse oskust. Õpetaja roll on toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks õppijaks, kes tuleb iseseisvalt toime muudatustega keskkonnas ning võtab vastutuse oma arengu ja õpivalikute eest. 21. sajandil on ka organisatsiooni juhtimise meetodid muutunud. Need põhimõtted on meil suunanäitajaks ja andnud suurepärase võimaluse uue koolina olla teerajajaks uute viiside loomisel ja katsetamisel.
Klassijuhatamine vs mentorsüsteem
Otsustasime gümnaasiumis asendada klassijuhatamine mentorsüsteemiga. Mitte et klassijuhatamine oleks halvem ja mentorlus parem, kuid kui me lähtume eelpool kirjeldatud ootustest ja sihtidest, siis meie usume, et mentorlus ja coaching kui mõtte- ja suhtlusviis on meie koolis tõhusam. Selleks, et sisemist motivatsiooni hoida ja tõsta, peab olema aega inimest tundma õppida. Tavapäraselt on klassijuhatajal juhendada 30 – 36 õpilast. Iga õppija personaalse toetamiseni on sellise hulgaga grupi puhul väga ajamahukas ja keeruline jõuda. Sageli läheb tähelepanu neile, kes seda rohkem vajavad ja teised jäävad varju. Just see on üks põhjus, miks oleme õpilased iga lennu põhiselt jaganud kuni 15-liikmelistesse mentorgruppidesse. Kuna meie koolis alustatakse õppimist 10.klassis, siis mentori roll on alustuseks toetada õpilase kohanemist uue kooli, keskkonna ja gümnaasiumiõpilase rolliga ning luua mentorgrupis hea kontakt, meie-tunne ja turvaline õhkkond. Alustame ka kooliaastat just seetõttu projektinädalaga, kus õppepäevade fookuses on üksteisega tutvumine ja kokkulepete sõlmimine. Grupi kõrval on oluline rõhk ka individuaalsel märkamisel ja toel, et tuua õpilases välja peituv potentsiaal ja oskused, selgitada välja arenguvajadused, aidata eesmärkide seadmisel, suurendada õpilase eneseusku, olla peegliks, tõsta eneseteadlikkust ja vastutustunnet, toetada toimetulekut ja üldist arengut. Seega meie silmis on õpilane koolist peale 3-aastast õpingutsüklit välja astudes iseseisev ja ennastjuhtiv õppija, kes on teadlik sellest, mis teda huvitab ja oskab järgmisi valikuid endast lähtudes teha.
Meile on oluline nii individuaalne kui ka grupicoaching. Üks toetab ja täiendab teist ning nende koosmõju on suurem. Õppides üksteiselt ja koos on õpigrupi coaching suurepärane vahend mõtestatud ja mõjusa õpikultuuri loomiseks. Mentortund õpilastega toimub üks kord nädalas (meil on 75-minutilised tunnid). Mentoriteks on meie enda õpetajad, kes on omandanud Fontese mentorprogrammi baasteadmised ja sel õppeaastal on käimas ka mentorite jätkukoolitus mentorite õpikogukonna igakuiste seminaridena, kus keskendume grupi juhtimise, dünaamika ja tehnika teemadele. Mentortundide kavad valmistab ette mentorluse juhtivtiim, kuhu kuuluvad neli õpetajat-mentorit, õpilasnõustaja ja koolijuht (ka mentor). Tiimi ülesanne on arendada mõtestatud ja tõhus mentorsüsteemi läbi mentorite toetamise ehk lisaks tunnikavade loomisele kogume infot ja näitajaid, millega saame mõõta mentorsüsteemi tõhusust ning arutleme mil moel saame mentoreid koos ja individuaalselt toetada.
Toimiva süsteemi loomine on aeganõudev protsess. Tegemist on uue mõtteviisiga, millega erinevad osapooled ei pruugi kiiresti kohaneda. Ülikooli õpetajakoolituse õppekavas puudub selline kursus nagu mentorlus või coaching, kuigi võiks. Järjekindel arendustöö ja ka väiksemate õnnestumiste üle rõõmustamine annab jõudu juurde. Me usume, et ajame õiget asja ja esimesed tulemused, kus näeme positiivset mõju, on juba olemas. Selline on meie viis.
Loo autor: Karmen Paul
Täiendavat lugemist
Siit leiad kooli õpilase artikli samal teemal.