Aega saab veeta ja aega saab viita. Seekord veetis EMK meeleolukas seltskond 4. septembril 2020 aega Aegviidus – matkates, tutvudes, ujudes, pohli süües ja arutledes.
Otsisime elamust või ELUSAMUSt, mida Uku Masing 1967. aasta Postimehes (toona Edasi) seletas nõnda: „Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mistahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises.“
Elusama elu leiab loodusest, kus kõik on moonutamata tasakaalus, kus iga kooslus või liigutus on eluliselt mõtestatud ja teeb meile ja meie eludele head.
Läbitud matk ning sellele järgnenud ümarlaua-vestlus täiendasid üksteist kenasti, luues harmoonilise duo mõtestamaks, mis on hea elu ja mis on hästi elatud elu.
Vestlust suunasid Einike Pilli, Kõrgema Usuteadliku Seminari rektor ja Meego Remmel, 3D Kogudus MTÜ pastor.
Hea elu
Sageli määratletakse head elu pealispindselt, läbi materiaalsete väärtuste ning just läbi nende, mida endal ei ole, kuid mis on teistel. Sinna hulka kuuluvad nii füüsilised asjad (maja, auto jne) kui ka vahendid, millega võimaldada heaolu ja meelelahutust nagu reisimine, kontsertidel käimine jne. Kuigi ratsionaalselt võib enese jaoks head elu defineerida kui baasvajaduste täitmist, siis jääb ikkagi üles küsimus – miks jääb alati midagi puudu ja hea elu on kellelgi teisel, kusagil mujal?
Elu kulgedes muutuvad inimese baasvajadused: lapsel, teismelisel, 20-aastasel ja 50-aastasel täiskasvanul on täiesti erinev arusaam sellest, mis on hea elu. Ühine ehk on see, et head elu defineerib lühem või pikem samm olemasolevast edasi, ambitsioon realiseerida oma potentsiaal, saada paremaks iseenese ja ümbritseva jaoks, saavutada usaldus ja tasakaal – mis on olemas vs mida inimene tahab. Ühest küljest saab seda pidada inimlikuks arenguks, teisalt ka inimlikuks kadeduseks või ühiskondlikuks surveks. Tekkida võib olukord, kus vahendid muutuvad eesmärgiks ja eesmärgid vahenditeks, kui heaks eluks peetakse käega puudutatava ja silmaga vaadatava olemasolu. Süveneb ühiskondlik paradigma, et inimese kui olevuse väärtus kahaneb ehkki inimesteta poleks ühiskonda. Nii ühiskondlike kui isiklike väärtuste nihutamine algab mingi sündmuse ajel.
Hästi elatud elu
Sellised ootamatult toimuvad ja üllatusena tulevad sündmused ei pruugi olla tolles hetkes kõige paremad, aga loovad uue vaate elule, tõstes pinnale materiaalsetest väärtustest midagi enamat, näiteks:
- tunde, et muudad oma elu mõttekaks, eesmärgipäraseks,
- hetkes elamise võlu,
- kadunud vajaduse enese võrdlemiseks teistega,
- tänutunde,
- teadlikkuse oma tunnetest ja vajadustest,
- võimekuse märgata asju enda ümber.
Veelgi enam, jõuab kohale arusaam enese väiksusest looduses, enese rolli tunnetus maailmas.
Maailm õpetab meid aja jooksul hindama elu, hästi elatud elu.
Ka hästi elatud elust on inimestel oma isiklik, väga individuaalne arvamus. Enim seostatakse hästi elatud elu vabadusega: olla vaba hirmudest, olla vaba valikutes, olla vaba oma tee valimisel, olla lihtsalt see, kes oled. Inimene, olles oma eluga alati poolel teel, teab, et mitte miski ei ole enesest mõistetav – eriti vabadus. Selleni jõudmiseks tuleb läbi käia rada, mis annab erinevaid kogemusi ja õppetunde.
Tänan, et võtsite mind matkale kaasa,
Monika Peetson
Mida meie mõtterännaku juhid arvasid?
“Matkad on suurepärased kohad, kus inimesi tundma õppida. Aitäh, et kutsusite meid kaasa! Usun, et matkadel käivad inimesed elavad oma elu hästi, sest neil on aega imetleda loodust, kuulata üksteist ja iseennast ning võtta aega maha, et eesolevat priotiseerida. Kogesime teie keskel ka erilist soojust (järvevee jahedusele vaatamata) ning tunnet, et mõtlesite meiega aktiivselt ja sügavalt kaasa. Aitäh!”
Einike Pilli
“Olen siiralt tänulik, et võisin liituda sedavõrd erilise seltskonnaga terveks päevaks. Ühine teekäimine on tähenduslik nii füüsilise kui vaimse teekonna jagamisel. Tänu teile kõigile avatuse eest minu/meie suhtes, aga ka selle osas, mida võisime jagada ja ühiselt reflekteerida. Kogu päev jääb mu mällu hästi elatud elu kuvandis. Aitüma!”
Meego Remmel