Oleme Piretiga ikka korra kuu või kahe jooksul hommikukohvi joonud ja eluolu üle mõtteid vahetanud. Kriisi ajal pole selleks ammu aega olnud. Mentorite ja kootsidena võtsime läheneva kootsingunädala puhul aja maha ja broneerisime zoomikohviku kahele. Kohvikut korraldades ei olnud meil eelnevat kokkulepet teha sellest lugu, aga mõned mõtted arutelus tundusid olulised jagada ja ka teiste kaasteeliste arvamusi kuulda, ja nii said need kirja pandud.
Muutus on olnud järsk, kohanemine sunnitud, nüüd juba tahaks vanasse ellu tagasi. Mis see vana on? Mis tegelikult ei muutu enam kunagi vanaks, selle üle võiks juba mõtiskleda. Paljud on seda kindlasti ka juba teinud, mõtisklesime meiegi.
Esimesed nädalad kulusid internetiühenduste testimisele, häälestamistele, uutele koolitusformaatide välja töötamisele, klientidega suhtlemisele, julgustamisele. Kõik, mis kriisi alguseks oli alustatud, sai üle toodud Zoomi, Skype’i, Windows Teamsi, Google Meet’i. Midagi ei jäänud tegemata. Tekkisid uued webinarid, veebikoolitused. Kõike seda ülesehitust tuleks kasutada ka peale kriisi lõppu. Kodutöökohad on nüüd kõigil olemas ja kogemus ka saadud, see on vaid positiivne ja annab võimalused mitmekülgseks ning paindlikumaks tegutsemiseks kõigile.
Pärast esimest nädalat võttis Ülle eesmärgiks, et mitte rohkem kui 2 webinari ja vähemalt 1 koolitus nädalas ise läbida, ehkki võimalusi oleks täita terved päevad. Piretil tekkis harjumus lugeda iga päev 5-6 ajakohast artiklit ja võtta lisaks enesetäienduslikele webinaridele ja keelekoolitusele, mida koostööpartner lahkelt pakkunud oli, samuti paar tundi nädalas. Hea oleks neid hetki mitte kaotada, aeg iseendale on hindamatu väärtusega.
Mis me sellest internetis elamisest õppinud oleme? Piret teeb Tallinna Ülikoolis loenguid ja naudib noortega zoomimist. Kui hätta jääb, siis noored aitavad, chativad, annavad vahetut tagasisidet, küsivad. Elukogenud osaliste sellisel viisil kaasamine vajab rohkem juhendamist ja innustamist, võtab aega. Zoomi gruppidesse jagamine on kõigile põnev, ei ole mingeid valikuid, ega üle ruumi piidlemisi, lihtsalt ootad oma universumi poolt saadetud grupikaaslast. Ülle arvas, et programmide tutvustuseks või teooria kuulamiseks ei tahaks tulevikus küll enam kuhugi kohale minna, kui siis samal ajal zoomis olla, oleks maksimum, seda ka vaid siis, kui saab otse küsimusi esitada ja neile vastuseid. Seega võiks Piret tulevikus rahulikult kodust oma loengut teha. Ülikooli kogunemise eesmärk oleks saada kasu ühisest kohalolust ja mõttevahetusest, füüsiline kogunemine peaks andma lisaväärtust.
Mentorite koja programmis oli märtsi lõpus planeeritud M³ kovisioon, ära jätmise mõtteid ei tekkinud, vastupidi, soov osalisi programmis toetada ja innustada suur. Ain võttis julguse teha häälestuseks väike hingamise harjutus, see toimis suurepäraselt. Zoomis saad kaamera välja lülitada ja ikka kohal olla, privaatsus on tagatud. Kovisioonis kasutasime joonistamist, jällegi õnnestus suurepäraselt, mõtted ja ideed lendasid, kõigil oli võimalik arvamust avaldada. Selleks on kuni 7-liikmeline grupp suurepärane. Mõtete jagamiseks ja kohaloleku saavutamiseks tulekski rohkem aega jätta ja sellega vaeva näha. Ühises ruumis on inimesed reserveeritumad ja võib tunduda kohalolek saavutatud, kuid turvaliselt kodus üle veebikaamera selgub tegelik kohalolek ja selle saavutamiseks tuleb koolitajal rohkem vaeva näha. Samas, kes ei soovi, saab vaikselt lahkuda.
Üllel ja Piretil on käimas mitmeid coachinguid ja mentordamisi. Ühine arvamus on, et mentorkohtumise läbiviimine üle veebikanali on isegi parem, kui kohtumine kuskil koosolekuruumis. Ülle arvas, et karjääricoachingu ägedaid harjutusi kaartitega või joonistamisi on raske kiiresti kasutusele võtta, kuid Piret innustas siin veelgi julgem olema. Juba on olemas kaarte, mida saab kasutada veebis, näiteks At My Best kollektsioonis. Samuti saab Zoomis töötades kasutada joonistamiseks white board’i. Piret on coachitavatele küsimustikke ja kuid materjale ka ette saatnud. Kuna ka hindamised täies mahus nii intervjuude kui ülesannetega veebi kolinud, on see andnud enesekindlust ja leidlikkust ka coachingusessioonide ettevalmistamisel. Ettevalmistus kohtumiseks seisnebki rohkem materjalide veebipõhiseks ja lihtsasti kasutatavaks vormimises.
Üllel juhtus ühe mentorkohtumise ajal, et ükski kanal ei töötanud ja kogu sessiooni jooksul ei õnnestunudki menteed näha, ega ka mitte tema visuaalse harjutuse tulemust vaadata. Sessiooni jooksul tuli kirjelduse järgi ise märkmeid teha ja täielikult kuulamisele pühenduda, mida ju mentor peabki tegema. Tulemus oli äge. Ülle arvas, et kui menteel on motivatsioon saada tuge mentorilt, siis ei ole oluline füüsiline kohtumine. Kui motivatsioon on madal, siis ei aita ka füüsiline kohtumine, pigem mõlema turvalises koduses keskkonnas viibimine aitab keerukama probleemiga või introvertsel kliendil end paremini tunda ja kogu kohtumisest oluliselt rohkem kasu saada. Piret oli sama meelt, kuna ka SHL-i konsultandid ja psühholoogid nendivad oma artiklites ja webinaridel, et veebis tekib avanemine kiiremini. Ühine otsus oli, et ka tulevikus püüame mentorkohtumisi teha veebis, on efektiivsem ja tegelikult ka mugavam mõlemale poolele.
Puudus lähedastega suhtlemisest, eriti piirangust mitte saada minna külla, kui selleks soov või isegi vajadus tekib, on kindlasti enamusel ise läbi kogetud. Huvitav oleks teada statistikat, kas koroonakatastroofi ärahoidmise tulemusel on rohkem inimesi südamehaiguste ja teiste stressi tagajärjel tekkinud tervisehädadega arsti või psühholoogi poole pöördunud, kui tavapäraselt. Paistab, et praegune kriisiperiood hakkab mõjutab kõige rohkem lähisuhteid nii tööl kui kodus ja seda nii positiivses suunas kui kahjuks ka negatiivses…
Täna ei tunne keegi enam piinlikust koosolekut segava lapse pärast või lihtsates kodustes riietes koolitusel osalise pärast. Sellised me päriselt oleme ja nii on hea olla. Usume, et hindame lähedasi suhteid varasemast palju rohkem ja tunneme üksteist paremini. Ka meie Piretige ootame juba, et järgmise kohtumise saaks teha päris kohvikus päris kohvi ja saiakestega, kuid kui see pole võimalik, on täitsa hea anda emotsioonidega edasi kohvi lõhna ja saia maitset ning lihtsat sõbraga sumiseda zoomis.
Oma mõtted panid kirja Ülle ja Piret