Olen Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vilistlane 2018. aastast. Õpingud olid väga inspireerivad ja kohe peale lõpetamist tekkis soov anda ülikoolile midagi tagasi. Et olen mentor ja Eesti Mentorite Koja juhatuse liige, oli selge, et ühisosa otsimine algas mentorlusest. Osalesin eelmisel aastal Tartu Ülikooli mentorlusprogrammis mentorina ja sel aastal lööme programmis kaasa juba mentorite töötubade korraldamisega.
Toetame Eesti Mentorite Kojas alati mentorluse levitamise ja rakendamise projekte. Meie liikmete hulgas on palju eri valdkondades tegutsevaid ja erisuguse kogemusega juhte, koolitajaid ja mentoreid. Mitu töötubade juhti on ise Tartu Ülikooli lõpetanud, mõned on ka praegu taas kooliteed käimas. Miks me seda teeme? Vastus on lihtne: me usume mentorluse vajalikkusesse ja selle arengut toetavasse jõusse ning oleme valmis oma kogemust jagama.
Mis on mentorlus? Mentorlus on teadmiste, oskuste ja elukogemuse jagamine, et suunata teise arengut tema täieliku potentsiaali saavutamiseks; see on ühiste avastuste teekond.
Igal mentoril on oma lugu. Minu jaoks on see pigem suuna näitamine ja ühiste avastuste teekond. Fontese mentorite programmi läbimine 2009. aastal oli mulle võimas tõuge arenguks sel teel. Kasvamine toimub kuidagi vaikselt, märkamatult. Iga kohtumise järel vaatad, mida tegid hästi, mida saaks paremini teha, saad tagasisidet ja astud järgmise sammu edasi. Ühel hetkel avastad, et oled taas mõned coach’iõpingud või koolitused läbinud – kõik ikka selleks, et juhi, inimese ja mentorina paremaks saada. Iga mentee õpetab oma loo, erinevate ülesannete ja lahendustega. Mentorina peab olema raskusteks valmis ja otsima pidevalt uusi võimalusi – nii see koos arenemine vaikselt toimubki.
Mentorina teadmiste, oskuste ja elukogemuse jagamine tundub lihtne, kuid tegelikult on just see olnud minu jaoks päris suur lõks. Kerge on hakata kogemust jagama, aga tegelikult on ju keskmes mentee ja tema arengu suunamine. Kogemust jagades märkad korraga, et mentee ei ole üldse kohal – oledki juba rajalt maas. Õppisin endalt küsima, miks ma seda lugu talle räägin: kas mina analüüsin siin ennast või aitab see menteel ennast märgata? Selle poolest on coaching lihtne – ei mingeid lugusid, keskendud täielikult coachee’le. Mentorlussuhe on nagu tase kõrgemal: pead suutma lugu ette hinnata – kas ja kuidas see menteed edasi aitab –, alles siis hakkad rääkima. Tegin enda jaoks lihtsa reegli: kui ei ole kindel, ei räägi. Eriti raske on siis, kui menteel on lahendada sulle tuttav olukord. Otsustasin jagada vaid raskeid õppetunde, ebaõnnestumisi – nendest õppisin ise, ehk õpib mentee ka.
Mida siis teha, kui lugu ei räägi? Esita küsimusi. Lihtne öelda, aga palju keerulisem teha. Viimasel kümnendil on coaching’u ja mentorluse kohta kirjutatud häid raamatuid, loodud küsimusekaarte, uusi mudeleid, koolitusi. Nendest olen saanud palju abi ja leidnud ideid ning neid soovitan alati. Mitte, et õppimine, lugemine ja praktiseerimine ei aitaks, aga kõige paremini olen õnnestunud siis, kui ei pinguta üle, vaid olen lihtsalt mentee jaoks kohal. Õppisin mentorina leppima mentee valikute ja otsustega. Kuigi mulle võisid need tunduda lati alt joostavad või üldse mitte sobivad, vahel ka liiga kõrged ületada, on peamine, et tema saab edasi.
Tihti on minult küsitud, mis on mentorlus. Igaühel on oma arusaam ja need arusaamad on sagedasti vastuolulised. Koja esindajana tundsin kohust suuta paremini selgitada ja heureka saabus Soome autorite raamatust „Mentorointi 4.0“. Leidsime küsimusele vastuse: mentorlust on erinevat. Kirjeldatud on nelja taset.
See aitas meil kojas luua paremat arusaamist mentorlusest ja loodetavasti aitab ka teistel mentorlushuvilistel saada selgema pildi. Ükski tase ei ole halvem või parem kui teine. Head mentoriks olemise oskused tulevad kasuks igal tasandil. Kohtumisi kokku leppides ja eesmärke seades on hea meeles pidada, mida mentee ootab ja kus (millisel tasemel) mentoriks oleme.
Mentorite kojas tasemeid uurides avastasime dialoogimentorluse ja haarasime sellest kohe kinni. Nüüdseks on meil kogenud mentoritele käimas esimene eksperimentaalne dialoogimentorluse kasvuprogramm. Mentorina on pidev areng tagatud ja eesmärke jätkub. Soovin kõigile sel teel põnevaid avastusi ja head kasvamist!
Ülle Susi kogemuslugu ilmus 4.märtsil 2021 Tartu Ülikooli vilistlaste ajaveebis