Kolmapäeval ,7. novembril 2018 toimus Stanislavi ja Aino-Silvia juhtimisel järjekordne koja filmiõhtu.
Kosmose kinno oli saabunud kena hulk mentoreid. Mina jõudsin kohale viimasel minutil ja seetõttu ei jõudnud kahjuks uurida, mis oli kõik need inimesed kinno meelitanud, seega saan vaid oma kogemust jagada. Ma vajasin suurest rööprähklemisest veidi eemaldumist ja Eesti Mentorite Koja üritused on minu jaoks alati silmi avavad ning uut hingamist pakkuvad.
Filmielamus
Kavas oli „Chasing Mavericks“. Kui on vaja filmi mentorluse tutvustamiseks või õppimiseks ja analüüsimiseks, on see linateos just sobiv. Kasutusel on mitmed mentorile tuttavad tööriistad ja suurepärased mõtteterad. See film on noore surfari Jay Moriarity arengust ja eesmärgi poole liikumisest. Jay loodab naabrimehe, ehitaja ja surfari Frostyga saada kaasa sõitma maailma suurimatel lainetel Mavericki.
Jay proovib Frosty saada omale coachiks. Ja see tal ka õnnestub, tänu Fr0sty naisele, kes on filmis lootust, armastust ja mõistmist kandev tegelane ning kelle õigel hetkel öeldud rahulikud sõnad on eeskujuks igale abikaasale. Algab kahepoolne õpiprotsess, kus juba esimestel minutile öeldakse välja elu suur tõde – tuleb saada tugevaks füüsiliselt, vaimselt, hingelt, emotsionaalselt . On vaja füüsilist jõudu, tarkust, enesetundmist, vaimset tugevust, et surfata Mavericki hiiglaslikel lainetel. Eesmärgistamine, visualiseerimine, harjutamine, tugev töö ja piiride proovile panemine, aga ka iseenda otsimine – kogu protsess on suurepäraselt ekraanil esitletud. Filmi murdepunktis lisas õpilane Jay mentori ja coachi Frosty raskesse eluhetke uue dimensiooni – sõpruse dimensioon. Sa oled just nii tugev, kui on kõik sinu viis dimensiooni.
Film on tulvil paljudest emotsioonidest, enamus naiskinokülastajatest said pisaraid pühkida. Kui mitte enne, siis filmi lõpus peakangelase hukkumise puhuks korraldatud mälestusteenistusel kindlasti. Jay katsumused panid mind poja emana mõtlema, kas ja kuidas mina oleks emana suutnud sellise eluohtliku ettevõtmise kõrval olla. See ei ole lihtsalt pingutuste, töö ja ohverduste toetamine, see oli poja toetamine ettevõtmises, kus edu saavutatakse surmaohtu ületades. Kuidas olla ema ja motiveerida lapsi julgema võtta vastu väljakutseid, mis neid innustaks? See on suur väljakutse.
Mõttevahetus
Peale filmi ajasime juttu Matthew Rickardiga, kes on ise olnud purjetaja olümpial ja on nüüd treeneriks Eesti surfarile Ingrid Puustale.
Lõuna-Aafrikast pärit Matthew on olnud mere, surfamise ja purjetamisega seotud väikesest poisist peale. Kuigi ta ei tulnud olümpiavõitjaks, oli ta andnud spordis endast maksimumi. Misjärel leidis ta olevat õige aja otsida uusi väljakutseid, kolis Inglismaale ja pakkus end Londonis purjespordiklubis treeneriks, tema innukust tunnustati ja ta alustas treeneri karjääri kõige madalamalt. Alustas treenirina küll kõige madalamalt astmelt, aga tema innukust märgati ja aastate jooksul kasvatas Matthew end Suurbritannia tipptreeneriks. On selge, et Matthew annab endast alati maksimumi ja panustab tegemistesse 120 protsenti. Muide, viimati lõpetas ta Taani ülikoolis infotehnoloogia eriala.
Küsimusele, kes ta ikkagi on, vastas Matthew, et täna on ta treener.
Milline on hea treener? „Hea treener räägib vähe. Treeneri töö on pidev analüüsimine ja muutustele suunamine, võimaluste näitamine. Oluline on tunda ära, mis tüüpi inimene treenitav on. Tee kiire analüüs, missugune ta on, kootsi, too välja temast parim, ära survesta, eriti kui ei ole veel tulemusi. Otsi alati positiivset ja liigu edasi.“
Matthew moto „If you need to do it – just do it, no excuses“ ei vaja vast tõlkimist, aga kindlasti väärib mälusoppi salvestamist ja järgimist.
Millised inimesed on võitjad? „Võitjad on näljased võidu järele, tavaliselt enda sisse vaatavad, analüütilised, keskendunud, introverdid, ei räägi palju. Võitmine on ikkagi peas kinni – peab olema soov võita ja selle nimel pühendunult tegutseda. Vajalik on valmisolek palju rasket tööd teha ja väikeste sammudega edasi liikuda. Tipus on tahtmise, visaduse ja eelduste poolest sarnased tegijad,“ märkis Matthew oma kogemusest.
Emotsioonid
Soovime Ingridile ja Matthewle jõudu ning pealehakkamist edasi minna ja anda suurepärane lahing Jaapanis 2020. Meie hoiame neile pöialt.
EMK üritused annavad alati mõtteainet pikemalt kui vaid kohaloldud hetked. Filmiõhtust saadud emotsioonid ja kuuldud mõtted aitavad edasi liikuda soovitud suunda veel pikka aega.
Aitäh kõigile, eriti Matthew’le, Stanislavile ja Aino-Silviale.
Kena sügist kõigile,